Alaliit: messikeskus tooks 20 mln eurot lisatulu

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) toob välja prioriteedid, mis liidu liikmete hinnangul on olulised turismisektori jätkusuutlikkuse tagamiseks ja arenguks. EHRLi teatel täidab turismisektor olulist rolli Eesti majanduse arengus ja on tihedalt seotud teiste majandusvaldkondadega.

EHRLi 7 ettepanekut:

- Konverentsi- ja messikeskus

EHRL peab oluliseks, et riik jätkaks koostöös kohaliku omavalitsuse ja erasektoriga konverentsi- ja messikeskuse rajamise elluviimist.

Igal aastal toimub Eestis orienteeruvalt 450 rahvusvahelist konverentsi, kus osaleb vähemalt 50 delegaati. Maailma riikide seas on Eesti erialakonverentside korraldamisel 166 riigi seas 43. kohal.

Kaasaegse ja kõrgetasemelise konverentsi- ja messikeskuse puudumise tõttu jääb meil tänaigal aastal realiseerimata ligi 50 konverentsi Tallinnas. Sellise keskuse rajamine tagaksvähemalt 20 000 lisaturisti, 60 000 ööbimist, umbes 20 miljonit eurot tulu aastas ja täiendavalt400+ töökohta.

- Piiriületused ja transpordiühendused

EHRLi teatel peab riik koostöös ettevõtjatega leidma võimalusi rongi- ja lennuühenduste mitmekesistamiseks ja kaasajastamiseks.

Välisturistide arv on viimaste aastatega kasvanud ning me peame tõsisemalt panustamapiiripunktide kaasajastamisse, et tagada Eestit külastavate turistide sujuv ja tõrgeteta piiriületus.Mitteresidentide reisid Eestisse 2010.–2013. aastal on Eesti Panga andmetel kasvanud 4,67 miljonikülastuselt 6,11 miljoni külastuseni.

Välisturistide arvu kasvades peame leidma lisaks piiriületuste kaasajastamisele võimalusi transpordiühendusteajakohaseks muutmiseks ning pidevaks arendamiseks. Meil on täna väga heal tasemelrahvusvahelised laeva- ja bussiühendused ning kõrgeimatele standarditele vastav lennujaam.

- Majutusteenuse käibemaks

EHRL peab oluliseks majutusteenuse 9% käibemaksumäära säilimist, et tagada Eesti turismi konkurentsivõime ja ettevõtete jätkusuutlikkus.

Täna kehtib 25 Euroopa liikmesriigis majutusteenusele alandatud käibemaks.

- Toitlustusteenuse maksukoormus

EHRL soovib tõstatada ühiskonnas maksuteemalise arutelu, et leida koostöös riigiga võimalused maksukoormuse vähendamiseks toitlustusteenuse valdkonnas. Alaliit usub, et suudab seeläbi korrastada sektori maksekäitumist ning parandada ettevõtete jätkusuutlikkust ja panustamisvõimet toidukultuuri arengusse.

- Tööjõu keeleoskus

EHRL soovib, et kutsehariduse rahastamisel tuleks lähtuda sektoripõhiselt ning tööjõu vajaduse leevendamiseks tuleks üle vaadata vastavad seadused ja nõuded riigikeele oskusele. Seaduse muudatused aitaksid rakendada tööle võõrkeelseid inimesi, kes riigikeele oskuse puudumise või vähesuse tõttu ei leia endale täna tööturul rakendust, seeläbi leevendades tunduvalt sektori tööjõupuudust.

- Turismi roll ekspordis

EHRL peab oluliseks koostöös riigi, erialaliitude ja ettevõtetega ühiselt riigi turundusplaani elluviimist, et saavutada püstitatud eesmärgid ning püsida rahvusvahelises konkurentsis.

Turismisektori osa teenuste ekspordist on täna 1/3 ja kogu ekspordis on turismi roll märkimisväärne, ligi 10%. Riikliku turismiarengukava eesmärk on võrreldes 2012. aastaga kasvatada 2020. aastaks välisturistide ööbimiste arvu ligi 5 miljonile ja seeläbi turismiteenuste ekspordi suurendamine üle 29%.

- Kvaliteet

EHRL peab mõistlikuks tärnisüsteemi kohustuslikuks muutmist. See aitaks tõsta hotellide kvaliteeti, tagaks tarbijate kindlustunde ja korrastaks hotellituru Eesti Euroopa Liidu eesistumise aastaks 2018.